Uudised

      

Õppereis latgalite maale

Näoga mere poole

Tänavust merekultuuriaastat tähistasid Karksi kultuuriselts ja Karksi haridusselts reisidega meretagustele maadele. Juulis viibiti 2 päeva Hiiumaal, augusti hakul viis parvlaev Kihnu Virve seltskonna Manilaiule ehk Manijale, kihnu murrakus Manõjale. See on 4,5km pikkune keskmiselt 0,5km laiune Liivi lahes Tõstamaa valla alla kuuluv laid, kus elanikke 50. Saarekesel võttis meid vastu Svea Aavik – MTÜ Manõja Kultuuriseltsi esindaja ja saarekeskuse juhataja, kellelt kuulsime manijalaste merega seonduvast elust. Juba Kihnu Virve pardal liitus meiega Manijal elav tuntud filmimees ja poliitik Mark Soosaar, kes on ka sealse muuseumi rajaja ja kultuuriedendaja. Huvitav oli kuulda tema pajatusi saare loodusest ja lustakaid lugusid külaelanikest. Edasi kulges teekond reisijateveoks kohandatud sõidukiga paari kilomeetri kaugusele Riida tallu lõunale. Tagasi mandrile jõudsime liinipaadiga Manija Mann.
  Mandril külastasime Sanga-Tõnise vene talu. Lustakas perenaine Ljubov Petrova tervitas külalisi venepärase kummardusega ja pakkus soola-leiba. Vene talu on tükike vene kultuurist. Juba õuel püüab pilku koopia ehtsast vene ahjust ja tarekesekst, mis on sisustatud nii nagu Petrova mäletab oma vanavanemate kodu Novgorodi lähistel. Petrovide perekond on kogunud ja vaatamiseks välja pannud hulgaliselt vene rahvuskultuuri ja elulaadi iseloomustavaid esemeid. Ainuüksi hohloma käsitöid pidavat olema kollektsioonis üle 300 – kuldse, punase ja musta värvikominatsioonis põhiliselt puidust tarbeesemed: lusikad, kulbid, topsid jpm ning erinevas suuruses Matrjoškad. Muidugi ei puudu ka samovarid, neid on seal paarkümmend erineva kuju ja suurusega. Teejoomine on osa vene kultuurist, mille juurde käis kindlasti ka jutuajamine. Meiegi nautisime lahke perenaise poolt pakutud samovariteed ja suupisteid.
  Nii Manija saarekeskuse kui Audru vallas asuva vene talu tegemised on osa Pärnumaa külade arenguprogrammist Romantiline rannatee. Ettevõtlike inimeste projekte on toetanud LEADER ja mitmed siseriikud programmid. Eriti meeldejääv oli vene talu oma emotsionaalse perenaise Ljubaga.

Helve Joon

Kodanikupäeval Karksis 2013 aastal.                                                                                           
                                                           

Karksi Kultuuriseltsil koostöös valla vabaühendustega ja Kodukant Viljandimaaga on saanud traditsiooniks kodanikupäeva tähistamine konverentsiga Karksi valla kultuurikeskuses. Igal aastal on selleks erinev moto, mis on ühtlasi seotud ka aastat läbiva kultuuriteemaga. Tänavu toimus konverents 26.novembril üheksandat korda ja selle motoks oli „Kodanikuks kasvanud“  ning seondus pärandkultuuri teemaga. Päevakohasel teemal esines Karksi Vallavolikogu esimees Siret Vene. Konverentsil osalejaid tervitasid Ühenduse Kodukant Viljandimaa juhatuse esimees Enn Sarv ja Karksi vallavanem Arvo Maling. Karksi valla tänukirja ja meene said 9 vallakodanikku-vabatahtlikku, kes oli esitatud tunnustamiseks külade ja Karksi-Nuia linna poolt.
Külalisesineja Ahto Kaasik, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusest, rääkis teemal
„Looduslikud pühapaigad – osa meie rahvuslikust kultuuripärandist“.
Kohalikud kodu-uurijad Asta Jaaksoo ja Margus Mõisavald esitasid projektist „Külateed“ koos slaidiprogrammiga A.Kitzbergi äpardunud Ruhjareisi ja Nööritee. Anneli Arraste tutvustas kultuurikeskuse Mokalaada ja Karksi Haridusseltsi ühisprojektiga valminud DVD-d „Mede kotuse tähtpäevä“.
 Muusikalist meelelahutust pakkusid Karksi-Nuia Muusikakooli õpilased.
Kodanikupäeva tähistamine on saanud populaarseks ja üha rohkem võtab sellest osa vallakodanikke, tänavu ulatus arv 144-ni, nende hulgas ka August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi õpilased ja õpetajad.
Kodanikupäeva viis läbi Karksi Kultuuriselts koos kultuurikeskusegs ja seda toetasid Kohaliku omaalgatuse programm, Karksi vald, Kodukant Viljandimaa ja EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskus.

Helve Joon


KÜLLA LIIVLASTELE
 
Suvi on pakkunud Karksi Kultuuriseltsile palju meeldejäävaid ettevõtmisi. Augustikuu algul sai teoks tänu Mulgimaa Arenduskoja LEADER programmile  kahepäevane reis Lätimaale koos Sudiste Maanaiste Seltsi folkloorigrupiga Sudijad. Reisisihiks muidugi Ventspils, Kuramaa pealinn.
Liivlased on üks vanimaid some-ugri rahvaid. Nad elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil, umbes 250 liivlast. Kurelased ehk kuralased olid praegusel Läti alal Kurzemes elanud hõim, kes XVI–XVII sajandil segunes baltlaste: lätlaste ja leedulastega.
Eestis korraldatavatel hõimupäevadel külastas Karksit liivlaste folkloorirühm Kandla, nüüd oldi siis vastukülaskäigul. Ühisel kontserdil vabaõhumuuseumis esines nii Karksi ansambel Ehatäht, folkloorirühm Sudijad kui ka liivlaste Kandla. Kontsert lõppes ühistantsude ja rahvalike mängudega. Õhtul võõrustasid Kandla poisid- tüdrukud meid grillipeoga. Ventspilsis elab eestlanna Helgi Daubare, kes oli abiks tõlkimisel ja näitas ka linna vaatamisväärsusi. Kuralaste pealinn on kaunis ja kõneleb endisaegade rikkusest ning heast elujärjest. Kuralased olid ju kristliku maailma jaoks 11.-13. sajandil kõige kardetumad Läänemere mereröövlid. Kroonikates on mainitud paljusid kuralaste ühiseid sõjaretki eestlastega (arvatavasti rohkem saarlastega). Vanades kroonikates on läänemaailm paigutanud nad koos eestlaste, endiste preislaste, karjalastega ühise nimetuse - viikingite hulka.
Kõikjal lilled, lilled, lilled ja muidugi lehmad: lehm Rändur, Lillelehm, Kohverlehm… Minule meeldis kõige rohkem asjalik pingil istuv täpiline Proua Lehm, naljakad, kuid pilku püüdvad hea meele tekitajad.  
Kõiki külalisi rõõmustavad kaheksa lilleskulptuuri ja Lillekell, mis kuulutab kellahelinaga täistunde. Kuna 1. – 4. augustini toimusid linnapäevad, siis oli Ventspils tõeliselt “üles vuntsitud”.
Peale Kuramaa külastasime veel mitmeid vaatamisväärsusi, nagu Kuldiga vana telliskivisilda ja Euroopa kõige laiemat koske Venta jõel. Tõelise elamuse jättis barokkstiilis Rundale loss, mille arhitektiks oli Bartolomeu Rastrelli. Lossist ja selle juurde kuuluvast 10 ha suurusest prantsuse aiast  on kujunenud tuntuim vaatamisväärsus.
Pilku püüavad roosid. Need on istutatud nii värvide kui päritolumaade järgi. Roheline teater, labürint, kiirtekujulised aiateed, Hiina teater, põõsaste varju peitunud kohvikud… Kõike ei jõuagi vaadata, selleks kuluks terve päev.
Reis Lätimaale oli tõeliselt huvitav, teadmisi pakkuv ja meeli paitav.

                                                                                                                        Viiu Lepik

KAS SELLIST SUVE ME TAHTSIMEGI?
 
Öeldakse ikka, et enne  kui kipud Pariisi, käi ära Nuustakul. Tõsi ta on, sest nii prestiižikas on öelda:”Oma puhkuse veedan ma Vahemere ääres.”- “Sel suvel reisime Itaalia veinimõisatesse”… Tore, et on võimalusi minna just sinna, kuhu soovid, kui aga rahakott kannatab. Kõigil pole võimalik reisida Kanaaridele või Küprosele. Tõsi on ka see, et nn sinilindu püüdes unustad kodused lilled, metsad ja mäed.
Karksi Kultuuriselts koos Haridusseltsiga korraldas väljasõidu Lõuna- Eestisse. Sõitu toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm.
 Esimene peatus oli Põltsamaa roosiaias. Milline elamus! Hästi hooldatud kirevad peenrad pakkusid silmailu ja paitasid lõhnameeli. Väikeseõieline, kuid väga dekoratiivne          `momo`, uhke gueen elisabeth`, `sole mio`…. Aias on 5000 roosipõõsast ja 1000 sorti, kuuludes 10 suurema rosaariumi hulka Baltikumis.
Kuna enamus reisiseltskonnast olid naised, siis võis kuulda :”Aed tuleb ümber teha!”-“Just seda sorti olen ma kaua igatsenud!” Nii mõnigi meist asus kohe ka uut roosipõõsast muretsema, sest istikuid müüdi kohapeal. Kahju, kui ajakirjanduses vilksatanud uudis roosiaia hävitamise ja maatüki müümise kohta, vaatamata minister Rosimannuse lubadusele, ikkagi teoks saab.. Eks neid lubadusi ole ka enne nähtud- kuuldud.
Edasi külastasime Lustiveret, mis kandideerib Aasta Küla tiitlile. Esiotsa vaatad, et mis seal siis nii iseäralikku on, et kohe nii kõrget tiitlit taotleda. Aga lähemalt koged, et see kogukond on uskumatult palju ära teinud. Vanas mõisahoones asub hooldekodu, natuke maad eemal noorte turvakodu, vanast viljakuivatist on ehitatud rahvamaja ja väga hea akustikaga välisaal, ümbruse kaunimaks muutmisel on korrastatud tiigid ja jõgi, kust võib püüda isegi forelle. Lustivere külaselts ühendab 7 küla. Küsisin, miks just Lustivere peaks saama  selle tiitli. Vastus oli, et nii kokkuhoidev, üksmeelne ja teokas kogukond vääriks seda. Taas tuleb tõdeda, et eesotsas peab olema alati keegi, kes mõtleb ja unistab suurelt, kes ei arvesta oma raha ega aega, vaid teeb ära.
Edasi Puurmani. Suurejooneline neo-renessansi stiilis valge peahoonega mõisaansambel ehitati G.J.Mannteuffeli ajal 1860. aastal. 1918. a on seotud Julius Kuperjanoviga, kes organiseeris Puurmani lossis partisanide pataljoni. Praegu tegutseb lossis kool.
Seda ilu, mis avaneb lossitornist, peab ise nägema. Vanad seinad teavad nii mõndagi pajatada. Mannteuffelitele kuulus kümmekond mõisat  ning karjamõisat Eestimaa eri paigus. Mõisnikke on ikka huvitanud talupoegade elu-olu. Näiteks teatakse, et krahv ei pidanud paljuks hommikuti aias mulda kühveldada või põllul kündmist harrastada. Üks Georgi Mannteuffeli esivanematest kogus rahvaluulet ja luuletas.
Äksi, iidne kultuurikeskus. Kes meist ei teaks pastor Otto Wilhelm Masingut, Õ tähe “leiutajat”. Justkui tema mälestuseks on Äksi rajatud jää-aja muuseum. Paik Saadjärve ääres on valitud nimme: et pärale jõuda, peab pealinlane sõitma labi Eestimaa ning nentima, kui palju on vaadata, tunda, kogeda. Kõik uhke ja suursugune ei pea ju tingimata pealinnas asuma. Muuseum ise on väga kaasaegne, midagi Lennusadama Meremuuseumi taolist. Võid palgata asjatundliku giidi, mis oleks igati kasulik, või vaadata iseseisvalt, kasutades valgustahvleid ja selgitavaid  kirjeid. Siin saab vastuse küsimustele: miks mammutid välja surid? kas tulemas on uus jää-aeg või hoopis kliima soojeneb? mil määral on inimene iseenda vaenlane? jpm. Oma silm on kuningas!
Aeg kodu poole hoida ja  nentida:”Jah, just sellist kaunist suve me tahtsimegi!” Oli palju vaadata. Elamuste saamiseks ei pea tingimata Itaaliasse või Prantsusmaale reisima, ka oma kodumaal on palju kaunist ning vaatamisväärset.
                                                                                                Viiu Lepik

 Kodanikupäeva konverents aastal 2012
                                                                                   
              


Kodanikupäeva konverents, mis on Karksi vallas saanud juba traditsiooniks, toimus sel aastal Karksi Valla kultuurikeskuses 26. novembril, koostöös  Karksi valla, Karksi Kultuuriseltsi ja Europe Direct Viljandimaa teabekeskusega. Fuajeesse oli üles seatud rändnäitus Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 3.2 Külade uuendamine ja arendamine projektinäidetest.
Europe Direct Viljandimaa teabekeskusel oli välja pandud infomaterjalid, mille vastu tunti suurt huvi. Toimus ka viktoriin Euroopa Liidu teemal, millest võtsid agaralt osa Gümnaasiumi õpilased.
Põhiettekande teemal "Külaliikumise osa maapiirkonna arendamisel" tegi Heleriin Jõesalu, Eesti Külaliikumise koolituskeskuse juhataja.
Külalistena esinesid veel Hedvig Hanson, kellelt oli mõisklusi elu järjepidevusest ja Katrin Karisma-Krumm Euroopa aasta 2012 hea tahte saadik.
Konverentsi olid tulnud tervitama Karksi-Nuia Lasteaia mudilased.
Karksi vald tänas oma aukirjade ja lilledega valla tublimaid kodanikke

1.      Ellen Seller ja Jaan Pehap , kes osutavad omaalgatuslikult pikemat aega saunateenust Kasel.
2.      Mai Meltsas, kes on Karksi Peetri koguduse kauaaegne kiriku ja pastoraadi hooldaja
3.      Veera Kompus, kes on endine meditsiinitöötaja. Ta abistab vabatahtlikult vanureid, käib süstimas, toob apteegist ravimeid jms.
4.      Viivika Sarv, kes osaleb aktiivselt Tuhalaane küla  vabatahtlikus töös
5.      Reet Rosenblatt, kes on vabatahtlik noorte tantsuringide juhendaja
6.     Jaanis Einstein, kes on vabatahtlik lauatennise ringijuht ja spordiürituste korraldaja

Kodanikupäeva rahastas Kohaliku Omaalgatuse programm. Toetasid Karksi vald, Kodukant Viljandimaa ja Vijandi Maavalitsus.

Vabariigi aastapäev  ja Karksi valla 20.aastapäev

Karksi kodanikeühenduste ümarlaud esitas Karksi Vallavalitsusele tänukirjaga tunnustamiseks Vabariigi aastapäeva ja Karksi valla 20. aastapäeva pidulikul aktusel:
Karksi Haridusselts.-Aktiivse tegevuse eest kultuurivaramu kogumisel, talletamisel ja tutvustamisel.
Rein Nael- Murri häärberi hoonete kompleksi taastamise ja mulgi ajaloopärandi säilitamise eest
Merike Soovik- Vabatahtliku tegevuse eest Lilli külamaja ja looduskeskuse ürituste läbiviimisel.
Valli Öövel- Laste ja noorte hulgas loodus- ning keskkonnsõbraliku mõtteviisi tutvustamise eest
                                    






                                                                                                       
Kodanikupäeva konverents.


25.novembril toimunud kodanikupäeva konverentsile Karksi valla kultuurikeskusesse oli kogunenud 112 osavõtjat, neist pea pooled olid A.Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi õpilased. Päeva juhtis Dmitri Orav – Karksi valla spetsialist-projektijuht. Tervitused Karksi Vallavalitsuse poolt edastas vallavanem Arvo Maling, kes rääkis ühtlasi ka kodanikupäeva tähistamisest ja kodanikuks olemisest. Kodukant Viljandimaa juhatuse esimees Enn Sarv toonitas oma sõnavõtus kodanikeühenduste ja vabatahtliku tegevuse osa kodanikuühiskonna arendamisel. Peaettekande tegi tuntud folklorist ja külaliikumise algataja Mikk Sarv teemal „Pärandkultuur meis ja meie ümber“. Esineja ühendas päevakohase teema oskuslikult inimese, kodu ja loodusega kaasates kuulajaid regilauludesse. Kaasesineja Alli Laande rääkis mulgi keelest ja meelest läbi Mulg Kultuuri Instituudi tegemiste. Päeva illustreerisid Margus Mõisavalla ja Piret Kase poolt kokkupandud slaidiprogramm „Karksi läbi aja“ ja LEADER-programmi raames tehtud Mulgimaa Arenduskoja film piirkonna inimestest ja tegemistest. Karksi Muusikakooli õpilaste orkester „Tuulepõõsas“ lisas rahvalike lugudega päevale emotsionaalsust. Palju elevust tekitasid Kadrid, kes Mikk Sarve esinemise järgi sisse tulid, oma laule-tantse esitasid ning mõistatusi küsisid. Konverentsi lõpuosas kohtuti tee- ja kohvilauas, kus jätkusid vestlused ja kohtumised grupiviisi. Kõrvalolevas sinises saalis pakkus huvi Ruhja käsitöömeistrite näitus naabervabariigist.
 Päev läks korda ja kitsamas vestlusringis Karksi valla esinajatega tõdeti, et kodanikupäeva tähistamise traditsiooni on vaja jätkata. Gümnaasiumi direktor Jaak Isarael nentis ürituse vajalikkust ka õpilastele.
 

  Õppereis Pärnumaale.
 
20.juulil 2011.a. toimus KÜSK-i projekti raames õppereis Pärnumaale. Alustasime Pärnu linnast, kus vaatasime Euroopa Liidu ja EAS-i toetusel rajatud rannapromenaadi ning puhkekeskkonnaks taastatud Vallikääru.
  Tahkuranna vallas viis teekond Konstantin Pätsi sünnikodu lähedusse rajatud mälestusparki ja ausamba juurde, kus meenutati põgusalt Eesti Vabariigi presidendi eluteed.
Jõulumäe Tervisespordikeskuses jälgisime sportlaste treeninguid. Jõulumäe on mitmekülgsete võimalustega keskus, kus põhirõhk on pandud looduses liikumisele ning võimalusele igaühel vabalt valida jõukohane ja meeldiv tegevus.
 Võistes kohtusime kohalikus külamajas Tahkuranna Naisseltsiga. Seltsi juhatuse liige Renate Lindi rääkis oma ühenduse tegemistest. Käsil oli parasjagu naisseltsile antud külamaja rekonstrueerimine LEADER-projekti toetusel. Seltsil on eesmärk kasutada külamaja lisaks seltsitegevusele ka turismiteenuse osutamiseks toitlustamise ja väikese majutuskohtadega. Hoone asub looduslikult kaunis kohas mere ääres.
 Õppereisi eesmärk oli tutvuda MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu Romantilise Rannatee projekti ühe osaga. Romantiline Rannatee on teekond mööda ligi 250 km pikkust rammajoont Varblast Iklani, mis ühendab endas teid ja radu, teenindusasutusi, kultuuri-, ajaloo-  ning loodusväärtusi ja –sündmusi jäädes Pärnumaa kümmne (Häädemeeste, Tahkuranna, Sauga, Audru, Lavassaare, Tõstamaa, Koonga, Saarde, Varbla ja Kihnu) valla piiridesse.



  Kodanikuühiskonna sihtkapitali projekt

Kodanikuühiskonna sihtkapitalile estatud projekt sai rahastuse 4332 eurot

Karksi Kultuuriseltsi projekt „Karksi valla kodanikeühenduste ümarlaud“ on valla ühenduste koostööprojekt, mille eesmärgiks on ümarlaua tegevuse jätkamine ning inimressursi arendamine läbi koolituste ja ühisürituste. Ümarlaua õppepäevade teemad on suunatud kohaliku omavalitsusega koostööle ja pärandkultuurile. Projekti tegevustesse kaasatakse Karksi Vallavolikogu küla- ja arengukomisjoni liikmeid ning tutvustatakse kohaliku omavalitsuse tööd elanikele piirkondlikel ümarlaua õppepäevadel. Toimub õppereis Pärnumaale, korraldatakse kodanikupäeva tähistamiseks konverents ja koostatakse valla kodanikeühendusi ning ümarlaua tööd tutvustav infovoldik. Õppepäevade ja mõttetalgute tulemusena uuendatakse koostööpõhimõtteid kohaliku omavalitsusega ning leitakse võimalused kodanikeühenduste stabiilseks rahastamiseks valla eelarvest.

Projekti tegevused

Kodanikupäeva konverents

Kodanikupäeval, 26.novembril 2010.a. Karksi Kultuurikeskuses
Konverents toimus teemal: Aktiivne kodanik - kogukonnaelu kujundaja -Kitzbergist  tänapäeva.

Konverentsist osavõtjaid oli 133, nende hulgas August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi vanemate klasside õpilased. Konverentsi juhtis ja ütles avasõnad Dmitri Orav, Karksi valla kodanikeühenduste ümarlaua liige Karksi Vallavolikogu ja Kodukant Viljandimaa poolt tervitas osavõtjaid Enn Sarv
 
KÜSK-i programmidest ja kodanikualgatusest rääkis Kaja Kaur – KÜSK-i programmide juht. 

                                                    
 
Konverentsi peaesineja oli kultuuriloolane Linnar Priimägi
Katkendeid A.Kitzbergi loomingust esitasid kohaliku gümnaasiumi õpetajad
 
Peale kohvipausi jätkas  Asta Jaaksoo, A.Kitzbergi elu ja loomingu uurija Slaidiprogrammi August Kitzbergi elust täiendas Asta Jaaksoo mulgimurdeline salvestus
 
Helve Joon, projekti ”Koostöö on arengu alus” assistent, andis ülevaate projekti käigust, valmivast trükisest ja võimalikust jätkuprojektist
Kokkuvõte ja konverentsi lõpetamine.
  
Konverents oli pühendatud A.Kitzbergi 155.sünniaastapäevale.
Raamatukogus oli avatud kirjaniku loomingu näitusis jääb sinna detsembrikuu lõpuni. Sinises saalis sai vaadata väljapanekuid meeste käsitöödest ja teise korruse fuajees Madis Veskimägi fotonäitust -Haigrupäevad



Seminar Viljandimaa naisorganisatsioonidele

Pühapäeval, 17.oktoobril tähistati Karksi valla Kultuurikeskuses maanaiste päeva. Kokku oli tulnud 112 inimest maakonnast ja kaugemaltki. Osalejaid võtsid vastu Karksi vallavanem Arvo Maling ja Kodukant Viljandimaa juhatuse esimees Enn Sarv. Tervitussõnu ütlesid president Arnold Rüütel ning proua Ingrid Rüütel, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Ene Saar ja Jõgevamaa naiste delegatsiooni esindajad. Päeva teema „Kitzberg ja naised” valmistasid ette Asta Jaaksoo ja Silvia Soro. Naisi tuli tervitama ka kirjanikuhärra ise (Aarne Soro kehastuses) koos oma kirjanduslike naistegelastega.

Muusikalist meelelahutust pakkus Karksi-Nuia Muusikakooli orkester Ringa Vaiksaare juhtimisel, nauditava kergusega esines Anneli Arraste tantsurühm Samm Sassis. Sudiste folkloorirühm kutsus kõiki      tantsupõrandale ringmänge mängima ja tantsima „Üits vanamiis raidse…”.

 

 

Päeva korraldasid MTÜ Kodukant Viljandimaa ja Karksi Kultuuriselts.

Toetajad: Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Kohaliku omaalgatuse programm, Karksi vald, Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja Karksi Kultuurikeskus

Eelteade! Ühendus Kodukant Viljandimaa ja Karksi Kultuuriselts kutsuvad:

Pühapäeval, 17.oktoobril 2010 algusega kell 12.00  tähistame Karksi-Nuia kultuurikeskuses traditsiooniliselt ülemaailmset maanaiste päeva.

Osavõtust palume teatada hiljemalt 12.oktoobriks:

Lagle Vilu tel 56908890, kodukant@viljandimaa.ee või Kai Kannistu tel 51981363

Buss väljub Viljandist kell 11.15, tagasi Karksi-Nuiast kell 16.00      

Osalustasu 25 krooni.   

Maanaistepäeva toimub tänu Karksi Kultuuriseltsile ja Karksi-Nuia kultuurikeskusele, toetavad Kohaliku Omaalgatuse Programm, Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja Karksi Vallavalitsus.