KARKSI KULTUURISELTS

 


Eesti English РуссĐșĐžĐč
Otsi

Uudised





      

Õppereis latgalite maale
   
Ühel ÀÀrmiselt tusasel vihmast nĂ”retaval varahommikul asusime  teele, seekord LĂ€ti poole. Ja me ei kahetsenud . PĂ€rast Apet piilus juba pilve tagant pĂ€ike ja ilm tegi nĂ€o, nagu ei teaks ta vihmast midagi.
Karksi Kultuuriselts ja  Haridusselts otsustasid sel suvel uudistada Ida – LĂ€tit. Tavaliselt hoitakse ikka lÀÀne poole ja ikka teatakse, kus asub Kuramaa, Venzpils ja muidugi on kĂ€idud Riias. Reisi korraldas ABZ Reisid. Meie giidiks oli Veronika Varep.
IgaĂŒks mĂ”tleb kodus jĂ€rele, mis jĂ€i meelde, mis hĂ€mmastas, mis on Eestis teisiti.
Ega olegi midagi vĂ€ga teisiti. Mööda vilksatavad „puhtaks pestud“ mĂ€ekuplid, mille vahel sööb lehmakari. Tundub, et vĂ€ikesi loomapidamisi on LĂ€tis rohkem kui meil. Karjas kĂŒmmekond lehma. Karulivars juba kolletab ja aedades Ă”itsevad sĂŒgislilled. Aga selliseid kauneid koduaedu, nagu on Eestis, ei nĂ€inud. (Ju see on kolkapatriotism) Tihti upub ĂŒlesharitud aiamaalapp pujude ja tarnade sisse. Seevastu linnahaljastus on ilus. Eriti hoolitsetud ja pilkupĂŒĂŒdev oli Latgale vanima linna Ludza park. 
LĂ€tlased on sĂŒgavalt usklikud. Kirikud nii Aglunas kui Ludzas on muljet avaldavalt kaunid. Oleme harjunud, et kirik on tume, sĂŒngust lisavad mornid pĂŒhakute nĂ€od. Aga neis pĂŒhakodades oli rÔÔmsaid vĂ€rve, helgust ja interjöörile lisasid vÀÀrtust lapsed, noored ja noorpaarid, kes tulid missale mitte sĂŒngetes juukseid varjavtesse rĂ€tikuisse mĂ€hituina, vaid oma parimais rĂ”ivais: noormehed ĂŒlikondades ja neiud tikk-kontsakingades ja muidugi teatakse kiriklikest kommetest juba maast madalast. Kaunist muusikat, orelimĂ€ngu ja laste hĂ”behÀÀlseid laule ning pĂŒhakirja ettelugemisi kuulates tundsid, kuidas suur rahu tuleb su hinge.
KĂ€isime Aglona jĂ€rve kaldale rajatud  Kristuse-Kuninga mĂ€el. 20- hektarilisel maaalal on skulptor  Eriks Defpersi loodud skulptuuride aed. Tohutud ĂŒhepuukujud on raiutud vanadest tammetĂŒvedest ja kĂ”nelevad armastusest, Kristuse kannatustest, jumala saadikutest inglitest.
Kuna ilm soosis, siis tegime kaks praamisĂ”itu. Kena LĂ€ti noormees ja neiu laulsid rahvalikke laule. Ehtne Veneetsia tunne oli! Teine praamisĂ”it toimus Aluksne jĂ€rvel, kus giid tutvustas jĂ€rvelt avaneva linna lugu, pĂŒhasid paiku ja legendidega seotud ristimĂ€ge.
LATVIEĆ U VIRTUVE IRDIEVIGA. LĂ€ti köök on jumalik! Sellest saime osa Aglona leivamuuseumi kĂŒlastades, kus sĂ€rasilmne latgale rahvarĂ”vais neiu jutustas uhkusega oma rahva kommetest, toidutegemisest,  rahvusroogadest. Meiegi sĂ”ime lihtsat kukeseenesousti, kĂŒlmsuppi, maitsesime kohalikku kohupiima, koort, mis oli nii paks, et lusikas seisab pĂŒsti sees, mett ja leiba. Iga roa kohta oli oma lugu. NĂ€iteks perenaine nĂ”udis, et tainast tuleb sĂ”tkuda seni, kuni sein mĂ€rg. KĂŒll meie reisi kĂ”ige nooremad „sĂ”tkusid“, aga ikka polnud perenaine rahul. LĂ”puks selgus, et mĂ€rg-st higi. Kui otsaesine niiske, siis kuivatad selle seinal rippuvasse rĂ€tikusse. Muide, Aglona leivamuuseum on liitunud ĂŒleeuroopalisse projekti „Latgale a la carte“. Programmi eesmĂ€rk on sĂ€ilitada traditsioonilist kokakunsti ning selles osalevad paljud maakĂ”rtsid ja turismitalud.
Reisi rosinaks kringlil oli sĂ”it kitsarööpmelisel raudteel rongiga, mida vedas vana auruvedur. JĂ€rsku, keset metsa, pĂŒssipaugud, toss ja maskides mehed, kes kamandasid reisiseltskonna vĂ€lja. TĂ”eline rongi rööv! PĂ€rast mitmete takistusribade lĂ€bimist jĂ”udsime metsalagendikule, kus „röövlid“ kamandasid meid ritta, nĂ”udsid mingisuguse (laulu vaba valik) hĂŒmni laulmist, mille saatel tĂ”mmati masti RÖÖVLITE VABARIIGI lipp. Elevust, nalja ja rÔÔmu jĂ€tkus kĂ”gile. Peo lĂ”petas vihmasabin. Õige kah! Aeg Eestimaale naasta.  
Reis sai teoks tĂ€nu LEADER-programmist rahastatud Karksi kultuuriseltsi ja haridusseltsi ĂŒhisprojektile "Arendame kogukonda lĂ€bi ĂŒhistegevuse". 


NĂ€oga mere poole

TĂ€navust merekultuuriaastat tĂ€histasid Karksi kultuuriselts ja Karksi haridusselts reisidega meretagustele maadele. Juulis viibiti 2 pĂ€eva Hiiumaal, augusti hakul viis parvlaev Kihnu Virve seltskonna Manilaiule ehk Manijale, kihnu murrakus ManĂ”jale. See on 4,5km pikkune keskmiselt 0,5km laiune Liivi lahes TĂ”stamaa valla alla kuuluv laid, kus elanikke 50. Saarekesel vĂ”ttis meid vastu Svea Aavik – MTÜ ManĂ”ja Kultuuriseltsi esindaja ja saarekeskuse juhataja, kellelt kuulsime manijalaste merega seonduvast elust. Juba Kihnu Virve pardal liitus meiega Manijal elav tuntud filmimees ja poliitik Mark Soosaar, kes on ka sealse muuseumi rajaja ja kultuuriedendaja. Huvitav oli kuulda tema pajatusi saare loodusest ja lustakaid lugusid kĂŒlaelanikest. Edasi kulges teekond reisijateveoks kohandatud sĂ”idukiga paari kilomeetri kaugusele Riida tallu lĂ”unale. Tagasi mandrile jĂ”udsime liinipaadiga Manija Mann.
  Mandril kĂŒlastasime Sanga-TĂ”nise vene talu. Lustakas perenaine Ljubov Petrova tervitas kĂŒlalisi venepĂ€rase kummardusega ja pakkus soola-leiba. Vene talu on tĂŒkike vene kultuurist. Juba Ă”uel pĂŒĂŒab pilku koopia ehtsast vene ahjust ja tarekesekst, mis on sisustatud nii nagu Petrova mĂ€letab oma vanavanemate kodu Novgorodi lĂ€histel. Petrovide perekond on kogunud ja vaatamiseks vĂ€lja pannud hulgaliselt vene rahvuskultuuri ja elulaadi iseloomustavaid esemeid. AinuĂŒksi hohloma kĂ€sitöid pidavat olema kollektsioonis ĂŒle 300 – kuldse, punase ja musta vĂ€rvikominatsioonis pĂ”hiliselt puidust tarbeesemed: lusikad, kulbid, topsid jpm ning erinevas suuruses MatrjoĆĄkad. Muidugi ei puudu ka samovarid, neid on seal paarkĂŒmmend erineva kuju ja suurusega. Teejoomine on osa vene kultuurist, mille juurde kĂ€is kindlasti ka jutuajamine. Meiegi nautisime lahke perenaise poolt pakutud samovariteed ja suupisteid.
  Nii Manija saarekeskuse kui Audru vallas asuva vene talu tegemised on osa PĂ€rnumaa kĂŒlade arenguprogrammist Romantiline rannatee. EttevĂ”tlike inimeste projekte on toetanud LEADER ja mitmed siseriikud programmid. Eriti meeldejÀÀv oli vene talu oma emotsionaalse perenaise Ljubaga.

Helve Joon


KodanikupĂ€eval Karksis 2013 aastal.                                                                                           
                                                           

Karksi Kultuuriseltsil koostöös valla vabaĂŒhendustega ja Kodukant Viljandimaaga on saanud traditsiooniks kodanikupĂ€eva tĂ€histamine konverentsiga Karksi valla kultuurikeskuses. Igal aastal on selleks erinev moto, mis on ĂŒhtlasi seotud ka aastat lĂ€biva kultuuriteemaga. TĂ€navu toimus konverents 26.novembril ĂŒheksandat korda ja selle motoks oli „Kodanikuks kasvanud“  ning seondus pĂ€randkultuuri teemaga. PĂ€evakohasel teemal esines Karksi Vallavolikogu esimees Siret Vene. Konverentsil osalejaid tervitasid Ühenduse Kodukant Viljandimaa juhatuse esimees Enn Sarv ja Karksi vallavanem Arvo Maling. Karksi valla tĂ€nukirja ja meene said 9 vallakodanikku-vabatahtlikku, kes oli esitatud tunnustamiseks kĂŒlade ja Karksi-Nuia linna poolt.
KĂŒlalisesineja Ahto Kaasik, Tartu Ülikooli looduslike pĂŒhapaikade keskusest, rÀÀkis teemal
„Looduslikud pĂŒhapaigad – osa meie rahvuslikust kultuuripĂ€randist“.
Kohalikud kodu-uurijad Asta Jaaksoo ja Margus MĂ”isavald esitasid projektist „KĂŒlateed“ koos slaidiprogrammiga A.Kitzbergi Ă€pardunud Ruhjareisi ja Nööritee. Anneli Arraste tutvustas kultuurikeskuse Mokalaada ja Karksi Haridusseltsi ĂŒhisprojektiga valminud DVD-d „Mede kotuse tĂ€htpĂ€evĂ€â€œ.
 Muusikalist meelelahutust pakkusid Karksi-Nuia Muusikakooli Ă”pilased.
KodanikupĂ€eva tĂ€histamine on saanud populaarseks ja ĂŒha rohkem vĂ”tab sellest osa vallakodanikke, tĂ€navu ulatus arv 144-ni, nende hulgas ka August Kitzbergi nimelise GĂŒmnaasiumi Ă”pilased ja Ă”petajad.
KodanikupĂ€eva viis lĂ€bi Karksi Kultuuriselts koos kultuurikeskusegs ja seda toetasid Kohaliku omaalgatuse programm, Karksi vald, Kodukant Viljandimaa ja EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskus.


Helve Joon


K
ÜLLA LIIVLASTELE
 
Suvi on pakkunud Karksi Kultuuriseltsile palju meeldejÀÀvaid ettevĂ”tmisi. Augustikuu algul sai teoks tĂ€nu Mulgimaa Arenduskoja LEADER programmile  kahepĂ€evane reis LĂ€timaale koos Sudiste Maanaiste Seltsi folkloorigrupiga Sudijad. Reisisihiks muidugi Ventspils, Kuramaa pealinn.
Liivlased on ĂŒks vanimaid some-ugri rahvaid. Nad elavad praeguse LĂ€ti Vabariigi territooriumil, umbes 250 liivlast. Kurelased ehk kuralased olid praegusel LĂ€ti alal Kurzemes elanud hĂ”im, kes XVI–XVII sajandil segunes baltlaste: lĂ€tlaste ja leedulastega.
Eestis korraldatavatel hĂ”imupĂ€evadel kĂŒlastas Karksit liivlaste folkloorirĂŒhm Kandla, nĂŒĂŒd oldi siis vastukĂŒlaskĂ€igul. Ühisel kontserdil vabaĂ”humuuseumis esines nii Karksi ansambel EhatĂ€ht, folkloorirĂŒhm Sudijad kui ka liivlaste Kandla. Kontsert lĂ”ppes ĂŒhistantsude ja rahvalike mĂ€ngudega. Õhtul vÔÔrustasid Kandla poisid- tĂŒdrukud meid grillipeoga. Ventspilsis elab eestlanna Helgi Daubare, kes oli abiks tĂ”lkimisel ja nĂ€itas ka linna vaatamisvÀÀrsusi. Kuralaste pealinn on kaunis ja kĂ”neleb endisaegade rikkusest ning heast elujĂ€rjest. Kuralased olid ju kristliku maailma jaoks 11.-13. sajandil kĂ”ige kardetumad LÀÀnemere mereröövlid. Kroonikates on mainitud paljusid kuralaste ĂŒhiseid sĂ”jaretki eestlastega (arvatavasti rohkem saarlastega). Vanades kroonikates on lÀÀnemaailm paigutanud nad koos eestlaste, endiste preislaste, karjalastega ĂŒhise nimetuse - viikingite hulka.
KĂ”ikjal lilled, lilled, lilled ja muidugi lehmad: lehm RĂ€ndur, Lillelehm, Kohverlehm
 Minule meeldis kĂ”ige rohkem asjalik pingil istuv tĂ€piline Proua Lehm, naljakad, kuid pilku pĂŒĂŒdvad hea meele tekitajad.  
KĂ”iki kĂŒlalisi rÔÔmustavad kaheksa lilleskulptuuri ja Lillekell, mis kuulutab kellahelinaga tĂ€istunde. Kuna 1. – 4. augustini toimusid linnapĂ€evad, siis oli Ventspils tĂ”eliselt â€œĂŒles vuntsitud”.
Peale Kuramaa kĂŒlastasime veel mitmeid vaatamisvÀÀrsusi, nagu Kuldiga vana telliskivisilda ja Euroopa kĂ”ige laiemat koske Venta jĂ”el. TĂ”elise elamuse jĂ€ttis barokkstiilis Rundale loss, mille arhitektiks oli Bartolomeu Rastrelli. Lossist ja selle juurde kuuluvast 10 ha suurusest prantsuse aiast  on kujunenud tuntuim vaatamisvÀÀrsus.
Pilku pĂŒĂŒavad roosid. Need on istutatud nii vĂ€rvide kui pĂ€ritolumaade jĂ€rgi. Roheline teater, labĂŒrint, kiirtekujulised aiateed, Hiina teater, pÔÔsaste varju peitunud kohvikud
 KĂ”ike ei jĂ”uagi vaadata, selleks kuluks terve pĂ€ev.
Reis LÀtimaale oli tÔeliselt huvitav, teadmisi pakkuv ja meeli paitav.

                                                                                                                        Viiu Lepik

KAS SELLIST SUVE ME TAHTSIMEGI?
 
Öeldakse ikka, et enne  kui kipud Pariisi, kĂ€i Ă€ra Nuustakul. TĂ”si ta on, sest nii prestiiĆŸikas on öelda:”Oma puhkuse veedan ma Vahemere ÀÀres.”- “Sel suvel reisime Itaalia veinimĂ”isatesse”
 Tore, et on vĂ”imalusi minna just sinna, kuhu soovid, kui aga rahakott kannatab. KĂ”igil pole vĂ”imalik reisida Kanaaridele vĂ”i KĂŒprosele. TĂ”si on ka see, et nn sinilindu pĂŒĂŒdes unustad kodused lilled, metsad ja mĂ€ed.
Karksi Kultuuriselts koos Haridusseltsiga korraldas vÀljasÔidu LÔuna- Eestisse. SÔitu toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm.
 Esimene peatus oli PĂ”ltsamaa roosiaias. Milline elamus! HĂ€sti hooldatud kirevad peenrad pakkusid silmailu ja paitasid lĂ”hnameeli. VĂ€ikeseĂ”ieline, kuid vĂ€ga dekoratiivne          `momo`, uhke gueen elisabeth`, `sole mio`
. Aias on 5000 roosipÔÔsast ja 1000 sorti, kuuludes 10 suurema rosaariumi hulka Baltikumis.
Kuna enamus reisiseltskonnast olid naised, siis vĂ”is kuulda :”Aed tuleb ĂŒmber teha!”-“Just seda sorti olen ma kaua igatsenud!” Nii mĂ”nigi meist asus kohe ka uut roosipÔÔsast muretsema, sest istikuid mĂŒĂŒdi kohapeal. Kahju, kui ajakirjanduses vilksatanud uudis roosiaia hĂ€vitamise ja maatĂŒki mĂŒĂŒmise kohta, vaatamata minister Rosimannuse lubadusele, ikkagi teoks saab.. Eks neid lubadusi ole ka enne nĂ€htud- kuuldud.
Edasi kĂŒlastasime Lustiveret, mis kandideerib Aasta KĂŒla tiitlile. Esiotsa vaatad, et mis seal siis nii iseĂ€ralikku on, et kohe nii kĂ”rget tiitlit taotleda. Aga lĂ€hemalt koged, et see kogukond on uskumatult palju Ă€ra teinud. Vanas mĂ”isahoones asub hooldekodu, natuke maad eemal noorte turvakodu, vanast viljakuivatist on ehitatud rahvamaja ja vĂ€ga hea akustikaga vĂ€lisaal, ĂŒmbruse kaunimaks muutmisel on korrastatud tiigid ja jĂ”gi, kust vĂ”ib pĂŒĂŒda isegi forelle. Lustivere kĂŒlaselts ĂŒhendab 7 kĂŒla. KĂŒsisin, miks just Lustivere peaks saama  selle tiitli. Vastus oli, et nii kokkuhoidev, ĂŒksmeelne ja teokas kogukond vÀÀriks seda. Taas tuleb tĂ”deda, et eesotsas peab olema alati keegi, kes mĂ”tleb ja unistab suurelt, kes ei arvesta oma raha ega aega, vaid teeb Ă€ra.
Edasi Puurmani. Suurejooneline neo-renessansi stiilis valge peahoonega mÔisaansambel ehitati G.J.Mannteuffeli ajal 1860. aastal. 1918. a on seotud Julius Kuperjanoviga, kes organiseeris Puurmani lossis partisanide pataljoni. Praegu tegutseb lossis kool.
Seda ilu, mis avaneb lossitornist, peab ise nĂ€gema. Vanad seinad teavad nii mĂ”ndagi pajatada. Mannteuffelitele kuulus kĂŒmmekond mĂ”isat  ning karjamĂ”isat Eestimaa eri paigus. MĂ”isnikke on ikka huvitanud talupoegade elu-olu. NĂ€iteks teatakse, et krahv ei pidanud paljuks hommikuti aias mulda kĂŒhveldada vĂ”i pĂ”llul kĂŒndmist harrastada. Üks Georgi Mannteuffeli esivanematest kogus rahvaluulet ja luuletas.
Äksi, iidne kultuurikeskus. Kes meist ei teaks pastor Otto Wilhelm Masingut, Õ tĂ€he “leiutajat”. Justkui tema mĂ€lestuseks on Äksi rajatud jÀÀ-aja muuseum. Paik SaadjĂ€rve ÀÀres on valitud nimme: et pĂ€rale jĂ”uda, peab pealinlane sĂ”itma labi Eestimaa ning nentima, kui palju on vaadata, tunda, kogeda. KĂ”ik uhke ja suursugune ei pea ju tingimata pealinnas asuma. Muuseum ise on vĂ€ga kaasaegne, midagi Lennusadama Meremuuseumi taolist. VĂ”id palgata asjatundliku giidi, mis oleks igati kasulik, vĂ”i vaadata iseseisvalt, kasutades valgustahvleid ja selgitavaid  kirjeid. Siin saab vastuse kĂŒsimustele: miks mammutid vĂ€lja surid? kas tulemas on uus jÀÀ-aeg vĂ”i hoopis kliima soojeneb? mil mÀÀral on inimene iseenda vaenlane? jpm. Oma silm on kuningas!
Aeg kodu poole hoida ja  nentida:”Jah, just sellist kaunist suve me tahtsimegi!” Oli palju vaadata. Elamuste saamiseks ei pea tingimata Itaaliasse vĂ”i Prantsusmaale reisima, ka oma kodumaal on palju kaunist ning vaatamisvÀÀrset.
                                                                                                Viiu Lepik




 KodanikupĂ€eva konverents aastal 2012
                                                                                   
              


KodanikupĂ€eva konverents, mis on Karksi vallas saanud juba traditsiooniks, toimus sel aastal Karksi Valla kultuurikeskuses 26. novembril, koostöös  Karksi valla, Karksi Kultuuriseltsi ja Europe Direct Viljandimaa teabekeskusega. Fuajeesse oli ĂŒles seatud rĂ€ndnĂ€itus Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 3.2 KĂŒlade uuendamine ja arendamine projektinĂ€idetest.
Europe Direct Viljandimaa teabekeskusel oli vĂ€lja pandud infomaterjalid, mille vastu tunti suurt huvi. Toimus ka viktoriin Euroopa Liidu teemal, millest vĂ”tsid agaralt osa GĂŒmnaasiumi Ă”pilased.
PĂ”hiettekande teemal "KĂŒlaliikumise osa maapiirkonna arendamisel" tegi Heleriin JĂ”esalu, Eesti KĂŒlaliikumise koolituskeskuse juhataja.

KĂŒlalistena esinesid veel Hedvig Hanson, kellelt oli mĂ”isklusi elu jĂ€rjepidevusest ja Katrin Karisma-Krumm Euroopa aasta 2012 hea tahte saadik.
Konverentsi olid tulnud tervitama Karksi-Nuia Lasteaia mudilased.
Karksi vald tÀnas oma aukirjade ja lilledega valla tublimaid kodanikke


1.      Ellen Seller ja Jaan Pehap , kes osutavad omaalgatuslikult pikemat aega saunateenust Kasel.
2.      Mai Meltsas, kes on Karksi Peetri koguduse kauaaegne kiriku ja pastoraadi hooldaja
3.      Veera Kompus, kes on endine meditsiinitöötaja. Ta abistab vabatahtlikult vanureid, kĂ€ib sĂŒstimas, toob apteegist ravimeid jms.
4.      Viivika Sarv, kes osaleb aktiivselt Tuhalaane kĂŒla  vabatahtlikus töös
5.      Reet Rosenblatt, kes on vabatahtlik noorte tantsuringide juhendaja
6.     Jaanis Einstein, kes on vabatahtlik lauatennise ringijuht ja spordiĂŒrituste korraldaja

KodanikupÀeva rahastas Kohaliku Omaalgatuse programm. Toetasid Karksi vald, Kodukant Viljandimaa ja Vijandi Maavalitsus.

Vabariigi aastapĂ€ev  ja Karksi valla 20.aastapĂ€ev

Karksi kodanikeĂŒhenduste ĂŒmarlaud esitas Karksi Vallavalitsusele tĂ€nukirjaga tunnustamiseks Vabariigi aastapĂ€eva ja Karksi valla 20. aastapĂ€eva pidulikul aktusel:

Karksi Haridusselts.-Aktiivse tegevuse eest kultuurivaramu kogumisel, talletamisel ja tutvustamisel.
Rein Nael- Murri hÀÀrberi hoonete kompleksi taastamise ja mulgi ajaloopÀrandi sÀilitamise eest
Merike Soovik- Vabatahtliku tegevuse eest Lilli kĂŒlamaja ja looduskeskuse ĂŒrituste lĂ€biviimisel.
Valli Öövel-
Laste ja noorte hulgas loodus- ning keskkonnsÔbraliku mÔtteviisi tutvustamise eest
                                    






                                                                                                       
KodanikupÀeva konverents.


25.novembril toimunud kodanikupĂ€eva konverentsile Karksi valla kultuurikeskusesse oli kogunenud 112 osavĂ”tjat, neist pea pooled olid A.Kitzbergi nimelise GĂŒmnaasiumi Ă”pilased. PĂ€eva juhtis Dmitri Orav – Karksi valla spetsialist-projektijuht. Tervitused Karksi Vallavalitsuse poolt edastas vallavanem Arvo Maling, kes rÀÀkis ĂŒhtlasi ka kodanikupĂ€eva tĂ€histamisest ja kodanikuks olemisest. Kodukant Viljandimaa juhatuse esimees Enn Sarv toonitas oma sĂ”navĂ”tus kodanikeĂŒhenduste ja vabatahtliku tegevuse osa kodanikuĂŒhiskonna arendamisel. Peaettekande tegi tuntud folklorist ja kĂŒlaliikumise algataja Mikk Sarv teemal „PĂ€randkultuur meis ja meie ĂŒmber“. Esineja ĂŒhendas pĂ€evakohase teema oskuslikult inimese, kodu ja loodusega kaasates kuulajaid regilauludesse. Kaasesineja Alli Laande rÀÀkis mulgi keelest ja meelest lĂ€bi Mulg Kultuuri Instituudi tegemiste. PĂ€eva illustreerisid Margus MĂ”isavalla ja Piret Kase poolt kokkupandud slaidiprogramm „Karksi lĂ€bi aja“ ja LEADER-programmi raames tehtud Mulgimaa Arenduskoja film piirkonna inimestest ja tegemistest. Karksi Muusikakooli Ă”pilaste orkester „TuulepÔÔsas“ lisas rahvalike lugudega pĂ€evale emotsionaalsust. Palju elevust tekitasid Kadrid, kes Mikk Sarve esinemise jĂ€rgi sisse tulid, oma laule-tantse esitasid ning mĂ”istatusi kĂŒsisid. Konverentsi lĂ”puosas kohtuti tee- ja kohvilauas, kus jĂ€tkusid vestlused ja kohtumised grupiviisi. KĂ”rvalolevas sinises saalis pakkus huvi Ruhja kĂ€sitöömeistrite nĂ€itus naabervabariigist.
 PĂ€ev lĂ€ks korda ja kitsamas vestlusringis Karksi valla esinajatega tĂ”deti, et kodanikupĂ€eva tĂ€histamise traditsiooni on vaja jĂ€tkata. GĂŒmnaasiumi direktor Jaak Isarael nentis ĂŒrituse vajalikkust ka Ă”pilastele.

 

  Õppereis PĂ€rnumaale.
 
20.juulil 2011.a. toimus KÜSK-i projekti raames Ă”ppereis PĂ€rnumaale. Alustasime PĂ€rnu linnast, kus vaatasime Euroopa Liidu ja EAS-i toetusel rajatud rannapromenaadi ning puhkekeskkonnaks taastatud VallikÀÀru.
  Tahkuranna vallas viis teekond Konstantin PĂ€tsi sĂŒnnikodu lĂ€hedusse rajatud mĂ€lestusparki ja ausamba juurde, kus meenutati pĂ”gusalt Eesti Vabariigi presidendi eluteed.
JĂ”ulumĂ€e Tervisespordikeskuses jĂ€lgisime sportlaste treeninguid. JĂ”ulumĂ€e on mitmekĂŒlgsete vĂ”imalustega keskus, kus pĂ”hirĂ”hk on pandud looduses liikumisele ning vĂ”imalusele igaĂŒhel vabalt valida jĂ”ukohane ja meeldiv tegevus.
 VĂ”istes kohtusime kohalikus kĂŒlamajas Tahkuranna Naisseltsiga. Seltsi juhatuse liige Renate Lindi rÀÀkis oma ĂŒhenduse tegemistest. KĂ€sil oli parasjagu naisseltsile antud kĂŒlamaja rekonstrueerimine LEADER-projekti toetusel. Seltsil on eesmĂ€rk kasutada kĂŒlamaja lisaks seltsitegevusele ka turismiteenuse osutamiseks toitlustamise ja vĂ€ikese majutuskohtadega. Hoone asub looduslikult kaunis kohas mere ÀÀres.
 Ă•ppereisi eesmĂ€rk oli tutvuda MTÜ PĂ€rnu Lahe Partnerluskogu Romantilise Rannatee projekti ĂŒhe osaga. Romantiline Rannatee on teekond mööda ligi 250 km pikkust rammajoont Varblast Iklani, mis ĂŒhendab endas teid ja radu, teenindusasutusi, kultuuri-, ajaloo-  ning loodusvÀÀrtusi ja –sĂŒndmusi jÀÀdes PĂ€rnumaa kĂŒmmne (HÀÀdemeeste, Tahkuranna, Sauga, Audru, Lavassaare, TĂ”stamaa, Koonga, Saarde, Varbla ja Kihnu) valla piiridesse.




  KodanikuĂŒhiskonna sihtkapitali projekt

KodanikuĂŒhiskonna sihtkapitalile estatud projekt sai rahastuse 4332 eurot


Karksi Kultuuriseltsi projekt „Karksi valla kodanikeĂŒhenduste ĂŒmarlaud“ on valla ĂŒhenduste koostööprojekt, mille eesmĂ€rgiks on ĂŒmarlaua tegevuse jĂ€tkamine ning inimressursi arendamine lĂ€bi koolituste ja ĂŒhisĂŒrituste. Ümarlaua Ă”ppepĂ€evade teemad on suunatud kohaliku omavalitsusega koostööle ja pĂ€randkultuurile. Projekti tegevustesse kaasatakse Karksi Vallavolikogu kĂŒla- ja arengukomisjoni liikmeid ning tutvustatakse kohaliku omavalitsuse tööd elanikele piirkondlikel ĂŒmarlaua Ă”ppepĂ€evadel. Toimub Ă”ppereis PĂ€rnumaale, korraldatakse kodanikupĂ€eva tĂ€histamiseks konverents ja koostatakse valla kodanikeĂŒhendusi ning ĂŒmarlaua tööd tutvustav infovoldik. ÕppepĂ€evade ja mĂ”ttetalgute tulemusena uuendatakse koostööpĂ”himĂ”tteid kohaliku omavalitsusega ning leitakse vĂ”imalused kodanikeĂŒhenduste stabiilseks rahastamiseks valla eelarvest.

Projekti tegevused

Projekti abikĂ”lblikkuse periood 01.05.2011 kuni 30.04.2012  
Aeg (kuu) Tegevus Tegevuse sisu kirjeldus Vastutaja
Mai Tegevusgrupi koosolek Ülesannete jaotamine projekti meeskonna vahel
Projekti juhtimissĂŒsteemi kĂ€ivitamine
 
Anne KaljumÀe
 
 Juuni 2011  1. ÕppepĂ€ev
 Karksi valla kodanikeĂŒhenduste ĂŒmarlauale
Ettevalmistamine:  kokkulepped esinejatega, teavitamine.
Ümarlaua lĂ€biviimine: ruumi ja tehnika ĂŒĂŒrimine, vabatahtlike kaasamine virgutuspauside lĂ€biviimisse
ÕppepĂ€eva teemad:
 Kohalik inimressurss ja selle kaasamine.
 Lilli piirkonna pĂ€randkultuuriobjektid, nende olukord 
 
Malle Ereline
MTÜ RuhijĂ€rve juhatuse liige
 juuli Õppereis PĂ€rnumaale Õppereisi ettevalmistamine:kokkulepped vastuvĂ”tjatega marsruudi tĂ€psustamine,  bussi tellimine,reisirĂŒhma komplekteerimine.
EesmĂ€rk: tutvuda  PĂ€rnu Lahe Partnerluskogu meetme Romantiline Rannatee tegemistega ning kohtumisel Tahkuranna valla kĂŒlaseltside esindajatega kuulda sealsete mtĂŒ-de koostööst kohaliku omavalitsusega..
                   
Anne KaljumÀe
Helve Joon
 august Ettevalmistused  infovoldiku koostamiseks  Karksi valla kodanikeĂŒhenduste kontaktandmete, tegevuste ja pildimaterjali kogumine  Helve Joon
 september  Kodulehe tĂ€iendamine  KodanikeĂŒhenduste kontaktandmete ja tegevuste tĂ€psustamine ning lisamine Karksi valla kodulehele  Saida Lokk
 Oktoober  2. Ă”ppepĂ€ev-mĂ”ttetalgud
 
 Ettevalmistused ĂŒmarlaua Ă”ppepĂ€evaks.
 Kava: ettekanne teemal „KoostöövĂ”imalused ja pĂ”himĂ”tted ĂŒhenduste ja OV vahel“
Teema jÀtkub mÔttetalgutega moderaatori juhtimisel
ÕppepĂ€evale kaasatakse vallavolikogu esimees Hendrik Agur ja kĂŒla- ning arengukomisjoni liikmed
 Kersti Kahu Polli KĂŒla Kultuuriseltsi juhatuse liige
 November 1. KodanikupĂ€eva konverents
 
 
 
 
 
2.
Töögrupi koosolek
Konverentsi kava koostamine, kokkulepped esinejatega, toitlustajaga. Ruumi ja tehnika rent, kutsed, reklaam
Konverentsi pÔhiteema seondub pÀrandkultuuriga. Lektoriks Mikk Sarv
Esitatakse kohaliku gĂŒmnaasiumi Ă”pilaste uurimistöö oma kodukoha pĂ€randkultuuriobjektidest.
Meelelahutuslik osa Karksi-Nuia Muusikakooli Ôpilastelt
 
KodanikeĂŒhenduste rahastamise ja KOV-ga koostööprojekti ettevalmistamine
 Anne KaljumĂ€e
Helve Joon
 Detsember  Infovoldik
 
 Infovoldiku kokkupanek
 
 Helve Joon
Jaanuar 3.Ümarlaua  Ă”ppepĂ€ev Ettevalmistamine.
Teemad: KodanikeĂŒhenduste dokumentatsioon
              Juhatuse liikmete Ă”igused ja kohustused
 KodanikeĂŒhenduste projektitaotluste kooskĂ”lastamine vallalt kaasfinantseeringu saamiseks
 
Viivika Sarv
MTÜ Tuhalaane
veebruar Vabatahtlike tunnustamine
 
Karksi Vallavolikogule esitatakse tunnustamiseks 2011.aasta tublimad ĂŒhendused ja vabatahtlikud Anne KaljumĂ€e
mĂ€rts  4.ÕppepĂ€ev
 
 KokkuvĂ”te projektist, tulemuste analĂŒĂŒs.  Anne KaljumĂ€e
aprill Aruanne Projekti sisulise ja finantsaruande koostamine Anne KaljumÀe



KodanikupÀeva konverents

KodanikupÀeval, 26.novembril 2010.a. Karksi Kultuurikeskuses
Konverents toimus teemal: Aktiivne kodanik - kogukonnaelu kujundaja -Kitzbergist  tĂ€napĂ€eva.

Konverentsist osavĂ”tjaid oli 133, nende hulgas August Kitzbergi nimelise GĂŒmnaasiumi vanemate klasside Ă”pilased. Konverentsi juhtis ja ĂŒtles avasĂ”nad Dmitri Orav, Karksi valla kodanikeĂŒhenduste ĂŒmarlaua liige Karksi Vallavolikogu ja Kodukant Viljandimaa poolt tervitas osavĂ”tjaid Enn Sarv
 
KÜSK-i programmidest ja kodanikualgatusest rÀÀkis Kaja Kaur – KÜSK-i programmide juht. 


                                                    
 
Konverentsi peaesineja oli kultuuriloolane Linnar PriimÀgi
Katkendeid A.Kitzbergi loomingust esitasid kohaliku gĂŒmnaasiumi Ă”petajad
 
Peale kohvipausi jĂ€tkas  Asta Jaaksoo, A.Kitzbergi elu ja loomingu uurija Slaidiprogrammi August Kitzbergi elust tĂ€iendas Asta Jaaksoo mulgimurdeline salvestus
 
Helve Joon, projekti ”Koostöö on arengu alus” assistent, andis ĂŒlevaate projekti kĂ€igust, valmivast trĂŒkisest ja vĂ”imalikust jĂ€tkuprojektist
KokkuvÔte ja konverentsi lÔpetamine.
  
Konverents oli pĂŒhendatud A.Kitzbergi 155.sĂŒnniaastapĂ€evale.
Raamatukogus oli avatud kirjaniku loomingu nÀitusis jÀÀb sinna detsembrikuu lÔpuni. Sinises saalis sai vaadata vÀljapanekuid meeste kÀsitöödest ja teise korruse fuajees Madis VeskimÀgi fotonÀitust -HaigrupÀevad




Seminar Viljandimaa naisorganisatsioonidele

PĂŒhapĂ€eval, 17.oktoobril tĂ€histati Karksi valla Kultuurikeskuses maanaiste pĂ€eva. Kokku oli tulnud 112 inimest maakonnast ja kaugemaltki. Osalejaid vĂ”tsid vastu Karksi vallavanem Arvo Maling ja Kodukant Viljandimaa juhatuse esimees Enn Sarv. TervitussĂ”nu ĂŒtlesid president Arnold RĂŒĂŒtel ning proua Ingrid RĂŒĂŒtel, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Ene Saar ja JĂ”gevamaa naiste delegatsiooni esindajad. PĂ€eva teema „Kitzberg ja naised” valmistasid ette Asta Jaaksoo ja Silvia Soro. Naisi tuli tervitama ka kirjanikuhĂ€rra ise (Aarne Soro kehastuses) koos oma kirjanduslike naistegelastega.

Muusikalist meelelahutust pakkus Karksi-Nuia Muusikakooli orkester Ringa Vaiksaare juhtimisel, nauditava kergusega esines Anneli Arraste tantsurĂŒhm Samm Sassis. Sudiste folkloorirĂŒhm kutsus kĂ”iki      tantsupĂ”randale ringmĂ€nge mĂ€ngima ja tantsima „Üits vanamiis raidse
”.
 
 
PĂ€eva korraldasid MTÜ Kodukant Viljandimaa ja Karksi Kultuuriselts.
Toetajad: KodanikuĂŒhiskonna Sihtkapital, Kohaliku omaalgatuse programm, Karksi vald, Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja Karksi Kultuurikeskus





Eelteade! Ühendus Kodukant Viljandimaa ja Karksi Kultuuriselts kutsuvad:

PĂŒhapĂ€eval, 17.oktoobril 2010 algusega kell 12.00  tĂ€histame Karksi-Nuia kultuurikeskuses traditsiooniliselt ĂŒlemaailmset maanaiste pĂ€eva.

OsavÔtust palume teatada hiljemalt 12.oktoobriks:

Lagle Vilu tel 56908890, kodukant@viljandimaa.ee vÔi Kai Kannistu tel 51981363

Buss vĂ€ljub Viljandist kell 11.15, tagasi Karksi-Nuiast kell 16.00      

Osalustasu 25 krooni.   

MaanaistepÀeva toimub tÀnu Karksi Kultuuriseltsile ja Karksi-Nuia kultuurikeskusele, toetavad Kohaliku Omaalgatuse Programm, Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja Karksi Vallavalitsus.


MAK 3.2                                                                                                     



Karksi Kultuuriseltsi projektiga sai muinsuskaitsealune Karksi kĂŒlamaja  uue kivikatuse.  Ehitust rahastas Euroopa Liidu maaelu arengu programm MAK 3.2. KĂŒlade uuendamise ja arendamise investeeringute toetamine. Koos ehitusprojekti ja saali lae rekonstrueerimise ning ettevalmistavate töödega oli kogu projekti maksumus 943 200 krooni, millest Karksi valla osalus oli 94 320 krooni. Ehitustöid teostas ManuflexEhitus OÜ.


KĂŒlas lĂ”unanaabritel.
 
Karksi Kultuuriselts korraldas 9. ja 10.augustil Ă”ppereisi LĂ€timaale tutvumaks lĂ”unanaabrite vĂ€ikeettevĂ”tlusega ja turismikorraldusega maakohtades. Et saada kogemusi naaberrahva tegemistest oma kodukoha arendamisel. Reisist vĂ”ttis osa 30 inimest erinevatest kĂŒladest ja kodanikeĂŒhendusest.
Esimese peatuse tegime Rubenes, kus vĂ€ikese paisjĂ€rve ÀÀres pĂŒĂŒdis pilku söögikoht puitarhitektuuri vaimus
ĂŒlesehitatud hoonetega. Nende vahele on paigutatud mitmesuguseid puitvigureid igale vanuseastmele. Enamus detaile on hoolikalt meistri kĂ€e all saanud oma lihvi. Puidu sisse on kombineeritud maakivi, metalli, klaasi.

„Ezerini“ kivikujude nĂ€itus-mĂŒĂŒgikohas nĂ€gime omapĂ€raseid kivikujusid ning kivi+metalli detailide ĂŒhendamisel tehtud tarbeesemeid ja aiakaunistusi.


Seda, kuidas talu kasutab Ă€ra oma maadel asuvat looduse omapĂ€ra, kogesime „Vejinu“ turismitalus. Piirkonnas on karstiala, kus seda lĂ€biv Brasla jĂ”gi on uuristanud  omapĂ€raseid koopaid, maa-aluseid jĂ€rvekesi ja tekitanud maapealseid sĂŒvendeid. Pere-ettevĂ”te on rajanud karstialale ja jĂ”eÀÀrsete liivapaljandite vaatamiseks matkaraja, osutab giiditeenust ning pakub puhkevĂ”imalusi.
Teel Ligatnesse pÔikasime sisse botaanikaaeda, kus mÀrkamatult kulus ligi paar tundi aia peremehe saatel tema valdustes ringi kÀies, eksootilisi puu- ja pÔÔsaliike uudistades ning neist huvitavaid lugusid kuulates.
Suure elamuse valmistasid Ligatne maa-alused punkrid. TÀnase mitmekorruselise ja avara Ôuealaga taastusravi haigla
all 9 meetri sĂŒgavuses asuvad endise LĂ€ti NSV salateenistuse tööruumid ja varjend tuumaohu korraks. Ruumide sisustus on sĂ€ilitatud ja tĂ€ielikult töökorras.
 

Õhtuks jĂ”udsime Jurmalasse, kus nĂ€gusas hotellis „Elina“ ootas maitsev Ă”htusöök ja magamistoad. ÕhtuhĂ€maruses jalutades saime osa kuurortlinna tuledemĂ€ngust ja tĂ€navamelust. Agaramad jĂ”udsid rannas suplemaski kĂ€ia.
 Teisel pĂ€eval kulges reisiteekond piki mereÀÀrt. KĂŒlastasime Skulte vallas Ingrida Ćœagata

keraamikatöökoda „Cepli“. Traditsiooniline pottsepa töökoda, kus meister demonstreeris savikannu valmistamist ja rÀÀkis Ă”ues oleva savinĂ”ude pĂ”letusahju kasutamist.
 Huvipakkuv oli MĂŒnchauseni muuseum Duntes. VĂ€ljapanekutes saab nĂ€ha pilte paruni seiklustest ja18.sajandi elu-oluga seotud esemeid. Teisel korrusel vaatasime vahakujude nĂ€itust „Silmapaistvad isikud LĂ€ti ajaloost“.
 Ja pea olimegi Eestimaal. LĂŒhikese puhkepeatuse tegime Lepanina hotelli juures, et nautida selle kaunist kujundust, ĂŒmbrust ning vaadet merele.
Üllatavalt mĂ”nusaks oli PĂ€rnumaa HÀÀdemeeste vald teinud Euroopa raha toel Kabli ranna.Viiemiljonilise investeeringuga on randa kerkinud majakast inspireeritud rannahoone ja vetelpÀÀstetorn, jalgteed, laste mĂ€nguvĂ€ljak, piknikukohad, korvpalliplats, riietuskabiinid ja parkla.
 Kosutav suplus Kabli rannas pĂŒhkis minema reisivĂ€simuse ja rÔÔmsal meelel jĂ€tkasime koduteed.
 Reis kulges plaanipĂ€raselt. SĂ”bralik reisiseltskond, mugav reisibuss ja kogenud bussijuht Valdur Öövel. Heaks abiliseks lĂ€ti keele tĂ”lgina-giidina oli Ilga Suurmets MĂ”isakĂŒlast. Karksi Kultuuriselts tĂ€nab osalejaid ja Ă”ppereisi toetajat KodanikeĂŒhenduste Sihtkapitali.  








Teade Ă”ppereisist LĂ€timaale                                                                                 
 
9. ja 10. augustil 2010.a. korraldab Karksi kultuuriselts Ă”ppereisi LĂ€timaale marsruudil: Karksi – Ruhja – Valmiera – Jurmala – Ikla – Kabli – Kilingi-NĂ”mme – Karksi.
Teel tutvume LĂ€timaa turismiettevĂ”tlusega ja vaatamisvÀÀrsustega. Ööbimine Jurmalas, hotellis Elina.
Osalustasu 500 krooni – sisaldab bussisĂ”itu, ööbimist, Ă”htu- ja hommikusööki hotellis ning kĂŒlastustasusid.
Osalemisest teatada 25.juuliks Anne KaljumĂ€ele tel. 43 32 721 vĂ”i mob.   52 83 115 ja sĂ”iduraha palume kanda Karksi kultuuriseltsi pangaarvele 10302014029008

 

Seltside suvepÀeval Maiel

03. juulil korraldasid Kitzbergi SĂ”prade Selts ja Karksi Kultuuriselts Leeli kĂŒlas Maiel seltside suvepĂ€eva. PĂ€ikseline suveilm meelitas kokku arvukalt kĂŒlalisi oma vallast ja kaugemaltki. Hoolikalt pĂŒgatud mĂ€enĂ”lvad, valge jalakĂ€ijate sild ĂŒle sinetava jĂ€rvesilma ja taamal mets oma suvises roheluses – see oli imekaunis koht kokkusaamiseks.
                                                                                                                                                                                                   
Saabunuid vĂ”tsid vastu Ants Tomp ja Ermas Hein lustakate pillilugudega.                                     
August Kitzbergi koduradadel ĂŒtles tervitussĂ”nad Asta Jaaksoo, kirjaniku vaimuvara ja muuseumi hoidja.
VĂ”hma Kultuurimaja esituses vaatasime A.Kitzbergi nĂ€itemĂ€ngu „PĂŒve talus“. Isetegevuslaste ehedad rollid ja mulgi murdekeel viisid pealtvaatajad sajandijagu tagasi Karksi valla Sudiste kĂŒla Pilgu taludesse.



Vallarahvas ja kaugemalt kĂŒlalised, pange tĂ€hele!
 
Saame kokku laupĂ€eval, 03. juulil kell 16.00  Leeli kĂŒlas Maiel.
 
Kokkusaamisele A.Kitzbergi koduradadel kutsuvad pillilood.
Vaatame kirjaniku nĂ€itemĂ€ngu „PĂŒve talus“ VĂ”hma Kultuurimaja esituses.
 
VÔta kaasa 10 krooni, piknikukorv ja mÀeveerel istumiseks tekk.
Kui saad, pane selga selle aja riietus.
 
Buss vĂ”tab peale kell 15.15 MĂ€ekĂŒlast, Sudistest, Karksist, Pollist ja 15.40 Karksi-Nuia monopoli platsilt.
PĂ€rast toob tagasi ka.

                                                    
PĂ€eva korraldab Kitzbergi SĂ”prade Selts Karksi Kultuuriseltsi projekti „Koostöö on arengu alus“ raames.
Projekti toetab KodanikuĂŒhiskonna sihtkapital


Ümarlaua Ă”ppepĂ€ev.

 
21. aprillil toimus Karksi valla Kultuurikeskuse sinises saalis KodanikeĂŒhenduste Ümarlaua Ă”ppepĂ€ev, kus tutvustati kĂ€esolevat projekti,  rÀÀgiti muudatustest MTÜ seaduses, Leader III vooru avanemisest ja „Teeme Ära“ talgupĂ€evast.

KodanikuĂŒhiskonna Sihtkapitali Projekt 
 
KodanikuĂŒhiskonna Sihtkapital avas 2010 aastal  piirkondliku taotlusvooru, millele laekus 74 taotlust. Toetatud 26 projekti hulgas oli ka meie projekt “ Koostöö on arengu alus“.  Projekti kogu eelarve on 124 254 krooni, sellest on KÜSK-i toetus 106 774 krooni. 
 
Karksi Kultuuriseltsi projekt „Koostöö on arengu alus“ on Karksi valla kodanikeĂŒhenduste ja hariduse- ning kultuuriasutuste koostööprojekt. EesmĂ€rk on tagada Karksi valla kodanikeĂŒhenduste ĂŒmarlaua tegevuse jĂ€rjepidevus ning koostöö kohaliku omavalitsuse, mtĂŒ-de ja valla asutuste vahel, laiendada mtĂŒ-de koostöövĂ”rgustikku piirinaabritega LĂ€timaalt.   Projekti tulemusena suureneb mtĂŒ-de tegevusvĂ”imekus, aktiivsus ja koostöö kodanikuĂŒhiskonna kujunemisel. Valmib tĂ€iendavalt 1 piirkondlik arengukava. Antakse vĂ€lja trĂŒkis kohalikest kogukonnaelu arendajatest.
 
Projekti raames toimuvad jĂ€rgmised ĂŒritused

 

Aeg (kuu) Tegevus Tegevuse sisu kirjeldus Vastutaja
 MĂ€rts-aprill Projekti tegevuskava ja ĂŒlesannete tĂ€psustamine Projekti tegevuskava alusel detailse tegevuskava koostamine
Ülesannete jaotamine projekti meeskonna vahel
Projekti juhtimissĂŒsteemi kĂ€ivitamine

 
 A. KaljumĂ€e
mÀrts -detsember ÔppepÀev
Karksi valla KodanikeĂŒhenduste Ümarlauale 
Programmi koostamine, kokkulepped esinejatega, teavitamine.
Ruumi ja tehnika ĂŒĂŒrimine, ĂŒmarlaua lĂ€biviimine.
PÔhiteemad:
1)Muudatused mtĂŒ-de seadusandluses
Raamatupidamine.  Leader III voor.
2) Minu Eesti: Kuidas pÀÀsta maaelu?“ „Teeme Ă€ra“ talgupĂ€eva korraldamine
3) KĂŒlade arengukavade tĂ€itmine ja planeeringud aastaks 2011. Lilli kĂŒla arengukava valmimine.
4) Projekti kokkuvÔte

 
 
A. KaljumÀe
H. Joon
 

 
Mai -august Seltside suvepÀeva
ettevalmistamine ja lÀbiviimine
3.juulil Leeli kĂŒlas Maiel
Programmi koostamine ja kokkulepped esinejatega
Kutsed ja reklaam
Ühistranspordi korraldamine,
KĂŒlaplatsi ettevalmistamine
PÀeva lÀbiviimine

 
 Asta Jaaksoo
H.Joon
A.KaljumÀe
V.Jaaksoo
Kai Kannistu
Juuli-august
 

 
Õppereis
LĂ€timaale
Marsruudi tÀpsustamine, kokkulepped vastuvÔtjatega.
Bussi tellimine ja ĂŒhistranspordi korraldamine, osavĂ”tjate registreerimine
 
A.KaljumÀe
H.Joon
August - oktoober Seminar Viljandimaa naisorganisatsiooni-dele 17.oktoobril Seminari kava koostamine, kokkulepped esinejatega toitlustajaga
Ruumi ja tehnika rentimine
Kutsete saatmine, reklaam
Meelelahutusprogramm

 
 
A.KaljumÀe
H.Joon
 
Kai Kannistu
Oktoober-november KodanikupÀeva konverents Konverentsi kava koostamine, kokkulepped esinejatega, toitlustajaga
Ruumi ja tehnika rent, kutsed, reklaam
FotonÀitus. Slaidiprogramm
TrĂŒkise esitlus

 
A.KaljumÀe
 
H.Joon
M.MÔisavald
H.Joon
MĂ€rts - november TrĂŒkisekoostamine ja vĂ€ljaandmine.
CD plaatidele salvestused
Artiklite kogumine a fotode valik
keelekorrektuur,
kujunduse tellimine, trĂŒkkimine.
Karksi murdekeele salvestused CD plaatidele

 
H.Joon
V.Lepik
AS Hetika
M.PÔldsepp

Koduleht Elitec'st