KARKSI  KULTUURISELTSI TEGEVUSEST
 
1998.a. asutati Karksi Kultuuriselts. Praeguseks 26-liikmelise seltsi tegevust juhib 5-liikmeline juhatus. Seltsi peamiseks ülesandeks on maarahva hariduse ja kultuuritaseme tõstmisele kaasaaitamine koolitustegevuse kaudu ning kohaliku kultuuripärandi kogumine,  säilitamine ja propageerimine.

Kultuuriselts on usaldusväärseks koostööpartneriks Karksi vallale, Kodukant Viljandimaale ja teistele MTÜ-dele koolituste korraldamisel erinevatele sihtgruppidele.
Avatud Eesti Fondi toetusel asutas selts avaliku internetipunkti, mis oli tol ajal esimene kogu vallas.
Seltsiõhtud, kohtumisõhtud ja  meelelahutusüritused viiakse läbi koos külamajaga. Kord aastas  korraldab selts õppe- või puhkereisi perekondadele. Kultuuriselts on tegev ka iga-aastaste heakorratalgute, Karksi jaanilaada ja jaanipäeva korraldamisel.

2003.a. väljakuulutatud SAPARD-I programmist toetati Kultuuriseltsi projekti “Muuseumitoast internetini”. Remonditi ruumid külamuuseumiks ja osteti vajalik mööbel muuseumituppa.
2004.a. augustis avas Kultuuriselts kevadel suletud Karksi kooli klassiruumides taaskasutuskeskuse heategevuslikul eesmärgil ja juurutamaks “rohelist mõtteviisi”. Taaskasutuskeskus võtab elanikelt tasuta vastu korralikke esemeid, annab neid abivajajaile või müüb sümboolsete hindadega. Kasutamiseks mittevajalikest riideesemetest valmistatakse uusi tooteid.

Euroopa Liidu Infosekretariaadi ja Avatud Eesti Fondi poolt väljakuulutatud projektikonkurssidel toetati mitmeid Karksi Kultuuriseltsi projekte, mille käigus toimusid õppepäevad Karksis ja teistes valla suuremates külakeskustes.  BAPP-i rahastatud kodanikeühendusi toetavate projektidega asutati Karksi Kultuuriseltsi initsiatiivil Karksi valla Kodanikeühenduste Ümarlaud, mille tegevusega on tänaseks liitunud 16 ühendust.
Ümarlaud on heaks koostööpartneriks Karksi Vallavalitsusele ja Vallavolikogule. Ühenduste teabepäevad/üritused toimuvad enamasti kord kuus.
 

Karksi külast

Karksi küla asub samanimelise valla keskosas, piki Viljandi maanteed piirnedes Karksi-Nuia linnaga. Kaugus valla keskusse külade erinevatest kohtadest 2 – 5 km, maakonnakeskusesse – Viljandisse 30 km ja  Tallinna 190 km. Karksi küla läbib riikliku tähtsusega Karksi-Nuia – Imavere maantee, kust omakorda hargnevad maakondliku tähtsusega Karksi-Ainja ja Karksi-Sudiste-Anikatsi asfaltkattega maanteed. Piirkonnal on väga hea bussiühendus valla- ja  maakonnakeskusega ning pealinna Tallinnaga.

Tiheasustusega Karksi küla laienes kolhoosikorra ajal, mil ehitustegevus ja tootmine koondus keskasulasse. Karksi keskasulas asuvad looduskaitsealune mõisapark ja kunagise Karksi mõisa hoonestusest säilinud mitu väärtuslikku ehitist, nende hulgas ka külamajana kasutusel olev mõisavalitseja maja.  Külas elab 527 inimest.
Olulisemad tööandjad on külas puidufirmad: OÜ Puidukoda (40 töölist), metsatehnikaga tegelev OÜ Simatron Hooldus (6 töölist), AS Karksi Saetööstus (24 töölist). AS Karme (20 töölist) toodab marjaveine ja siidrit. Lisaks neile on veel mõned 2-5 töötajaga väikeettevõtted.

Asulas on külamaja raamatukogu, internetipunkti ja muuseumitubadega ning Karksi Kultuuriseltsi taaskasutuskeskus.